MIDA ON KASULIK TEADA SISUSTUSKANGAID VALIDES
Kangale annavad iseloomuliku välimuse kiusisaldus, struktuur ja kanga viimistlus. Kõik need elemendid mõjutavad kanga välimust, langevust, kaalu ja kvaliteeti ning annavad kangale nimetuse.
KANGA NIMETUS:
· Kanga kiusisaldus (taimne, loomne, sünteetiline või tehiskiud)
· Kanga struktuur (lõnga ehitus, kanga sidus, lõngade tihedus)
· Kanga viimistlus (värvimine, trükkimine, mustri pressimine, põlemisvastane viimistlus)
Kangas võib olla läbipaistev või läbipaistmatu, õhuke või paks, matt või läikiv, kerge või raske, sile või jäme, jahe või soe, pehme või kare. Kanga kvaliteedi määrab suuresti kanga kiuline koostis. Kangaste valmistamiseks kasutatakse sageli ühes kangas nii looduslikke kui ka keemilisi kiude. Erinevate kiudude kombinatsioonid täiendavad paremal moel üksteist. Üldjuhul, mida suurem on looduslike kiudude osakaal kanga koostises, seda kvaliteetsem on kangas.
TEKSTIILIKIUDE KLASSIFIKATSIOONI PÄRITOLU KAUDU:
1.LOODUSLIKUD KIUDAINED
· TAIMSED KIUD- Peamised taimsed kiud millest valmistatakse sisustuskangaid on on puuvill ja lina
· LOOMSED KIUD- villa- ja karvakiud nagu lamba- ja kitsevill, kaamellaste vill ning siidikiud
2. KEEMILISED KIUDAINED
· TEHISKIUDAINED – valmistatakse tselluloosirikastest puudest (kuusk, pöök) või puuvillajäätmetest ja bambusest. (tsellulooskiud nagu viskoos, modaal, kupro, lyocell ning tselluloosestrid nagu atsetaat ja triatsetaat)
· SÜNTEETILISED KIUDAINED- valmistatakse naftast, maagaasist ja kivisöest. Peamised sünteetilised kiud on polüamiid nt. nailon ja kapron, polüester, polüakrüül ning sünteetilised kiud, mida lisatakse erineval määral põhikiule- kloorkiud (mittepõlevate sisustuskangaste valmistamiseks), polüolefiinid (valmistatakse mikrokiude), polüuretaankiud nt. elastaan.
· ANORGAANILISED KIUD- klaas, metall
LOODUSLIKUD KIUD (v.a.) on lühikiud ehk staapelkiud, millest lõnga saamiseks tuleb kiud kedrata. Kedratud lõngadest valmistatud kangas on mati pinnaga, pehme ja vähem või rohkem karvane.
KEEMILISED KIUD võivad olla lõputu pikkusega ja neid nimetatakse filamentideks. Filamentidest valmistatud kangas on läikiv ning tundub katsudes libe ja külm.
KIU PEENUS on seotud kanga omadustega:
· Jäikus. Materjali drapeeruvus (kanga langevus) suureneb kiu peenuse suurenedes.
· Valguse murdumine. Mida peenem on kiud, seda rohkem on valgust tagasipeegeldavat pinda.
· Kiudude keerd. Mida peenem on kiud, seda vähem keerde on tarvis lõnga küllaldase sileduse saavutamiseks.
VENIVUS on kiu kogu pikenemine kuni katkemiseni. Jäävast deformatsioonist on tingitud riide kortsumine. Venimatud on lina ja puuvill, seega need kortsuvad tugevalt.
ELASTSUS näitab, millisel määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni. Elastne kiud on elastaan.
TUGEVUS on oluline näitaja kiudude valimisel kangaste tootmiseks. Kiudude tõmbetugevust (katkevuse piiri) mõjutab niiskus, näiteks puuvilla ja lina puhul tõmbetugevus suureneb, aga ülejäänud kiudude puhul väheneb või ei muutu.
HÕÕRDEKINDLUS iseloomustab kiumaterjali vastupidavust hõõrdumise toimele. Hõõrdekindlus on mööblikanga oluline omadus. Euroopas on levinud hõõrdekindluse märkimiseks martindale´i meetod. Number näitab koormuse pöörete arvu kanga kulumishetkeni (kahe lõnga katkemiseni) ning väljendab kanga vastupidavust. Kodudesse sobivad kangad alates 20 000 martindale´ist, büroodesse 50 000 martindale´ist.
Hõõrdumisega on seotud pilling ehk riide topiliseks muutumine. Enim pillingualdis kiud on polüakrüül.
NIISKUSIMAVUS ehk hügroskoopsus on kiudude omadus imeda endasse ümbritsevast keskkonnast niiskust. Niiskust imavad hästi looduslikud kiud ja tehiskiudusest tsellulooskiud (viskoos).
SÜNTEETILISED KIUDAINED- valmistatakse naftast, maagaasist ja kivisöest. Algselt on sileda pealispinnaga ja ümmarguse ristlõikega klaasjalt läbipaistvad, rasvase läikega kiud ning tunduvad käele seebised. Sünteetiliste kiudude omadusi on võimalik muuta soovitud suunas, kui lisada ketruslahusele lisaaineid või modifitseerida neid.
Lisaaineteks võivad olla matistavad ühendid, värvipigmendid, optilised valgendajad, antistaatikumid, UV-kiirte stabilisaatorid, tulekindlaks muutvad ühendid.
Kiudude ristlõike kuju saab muuta erikujuliste düüsiavadega. Kiu pikkus võib olla kuni tuhat kilomeetrit. Ketruskiud, mida segatakse looduslike või tehiskiududega, lõigatakse pisut pikemad looduslikest kiududest, see kergendab ketramist.
Kiu peenus reguleeritakse ketruspumba ja kiu tõmbamise kiirusega. Kui doseerimispump töötab hooti või varieerub kiu tõmbamine, siis saab tekitada kiule paksendid ehk linaseefekti.
Valmis kiudusid saab termilise ja mehaanilise töötlemisega tekstureerida. Filamendid on sirged või tekstureeritud. Sünteetilise toorkiu värvus on puhas valge. Värviliste kiudude puhul värvitakse ketruslahus.
Kanga struktuuri määrab lõnga ehitus ja kanga sidus ehk süsteem kuidas ristuvad koe-ja lõimelõngad mustrikorduses.
STAAPELLÕNGAD valmistatakse lühikestest (looduslikest) staapelkiududest, mis kedratakse, korrutatakse ja viimistletakse. Looduslikest kiududest kangastel on paremad omadused, samas on nende tootmine on kallim.
FILAMENTLÕNGAD saadakse ketruslahust läbi düüside surudes. Lõng koosneb tavaliselt 4-40 monokiust. Lõngale võib anda keerdu ja teda võib tekstureerida. Tekstureerimine on filamentlõngade füüsikaline ja keemiline muutmine, et suurendada lõngade mahulisust ja lisada venivust.
Tekstureeritud filamentidest valmistatud kangaste omadused on märgatavalt paremad kui siledatest lõngadest ja mõnel juhul paremad kui staapelkiududest kedratud lõngadel. Kangad tunduvad käele pehmemad, ei läigi ja on läbipaistmatud.
Kanga viimistlemine annab kangale lõpliku ilme. Kangastelgedelt mahavõetud toorkangas puhastatakse, kõrvetatakse, vabastatakse metist, keedetakse seejärel antakse kangale vastavalt otstarbele omadused ja välisilme.
Kvaliteetsetest kangastest tekstiilkardinad näivad alati väärtuslikena ja õige hoolduse korral säilitavad oma algse ilme pikaks ajaks.
^